Sunday, September 20, 2015

Ma söön oma stressi ära, kui see pole mitte...

Ausalt öeldes pole mul õrna aimugi, mis see
"see" olema peaks, et ma oma stressi
ära ei sööks.
Muutkui söön ja söön.
Andke juurde!
Eriti hea on midagi rasvast.
Ja siis veel veidi magusat sinna vahele.
Mmmmm.

Kõik ei ole ju halvasti,
katsu olla rahulik,
mu mõistus ütleb.
Aga keha ütleb:
"Süüa ja magada!"
Viimase rikub ära jälle mõistus,
mis muutkui ketrab ja ketrab
neid mõtteid, mitmesuguseid.

Kui oskaks vaid korjata kokku
selle valu ja rahutuse,
pettumused ja mured,
ka raevu ja viha.
Sulgeda ümbrikusse ja
saata ilma adressaadita teele.
Las nad siis rändavad
kuni väsivad.
Ja siis hääbuvad
uhkes üksinduses
nagu ikka hääbutakse.

Ma üldse ei jaksa enam
neid lõbustada ja
neile tegevusi välja mõelda
ning nende pättuseid heastada.
Aitab küll!

No comments: